_Balmagesi lapsed

Viru ärikad. See on mingi müstiline inimgrupp, kellest minu põlvkond on ainult kuulnud, kuid keda täpselt ei oskagi ette kujutada. Ajad olid meie nooruspõlve ajaks juba teised. On hämmastav, millise ampluaaga tegutseti. Äri vundamendiks oli soome turistidelt pärit näts. Aga sealt liiguti kiirelt edasi – riided, heliplaadid, siis kunsti- ja kullaäri, fiktiivabielude korraldamine lääne kodanikega, lõpuks juba osalus kõrgete panustega relvaäris ja viimaks fataalsete tagajärgedega sekkumine poliitikasse ehk bisnes kõrgeimal võimalikul tasemel. See oli õigupoolest lühikokkuvõte raamatu kangelase, Aleksander Balmagesi tegemistest. Kõikide eesti ärikate isa, capo de capi. Oli vist ainult aus, et ehkki visandatud sai ka muu visuaaliaga kavandeid, pääses lõplikule kujundusele Sass ise. Eriti kuna rohkem temast pilte leida ei õnnestunudki. Muidugi ei suutnud ma siiski jätta mängust välja ka nätsupakki, millest, nagu nägime, on vaid mõni samm rahvusvahelise relvaärini.

____________________________________________________

 

PS. Hämmastaval kombel pääses juba jälle võidule oranži värvi ekspluateeriv kavand. Ma luban, et mina pole süüdi, sest minu enda isiklik favoriit oli oranži asemel hoopis roosa!

+

_Surnuist tõusnud mehed

http://garshnek.com/images/surnuistt6usnudmehed_kaas.jpg

Sõjaraamatu kujundamisel on välja kujunenud mingi rahvusvaheline stamp ja sellest välja murda ei ole kerge. Ei õnnestunud see ka minul, aga kas ma väga püüdsingi? Raamat ise tundub küll väga tõhus lugemine. Kaanel lubatakse küll brittide sõdimisest pajatada, aga need teatavasti sõdivad koos eestlastega. Ja eestlastest tuleb ka juttu. All veel paar kavandit.

+

_Araabia köögis

http://www.garshnek.com/images/araabia_kaaned.jpg

Oma esimest kokaraamatut tehes õppisin elutähtsa tõe. Sellist tööd ei saa tühja kõhuga teha! Aga muidu oli mõnus. Gaili Kalbergi toidufotod olid super, lausa lust niiviisi töötada. All veel mõned kaanevariandid.

1

_Häppi hanuka

http://www.garshnek.com/images/pegasuse%20j%C3%B5ulukaart%202011.jpg

+

_Riimid ümber augu

http://garshnek.com/images/seksluules.gif

Kanäe! Minu esimene luuleraamat. Täitsa trükisoe veel, nagu öeldakse. Prantsuse köites, esikaanel foto kohal ka pimetrükk ehk stantsitud ‘lohk’. Kaanefoto autor Andry A.Tych.

____________________

See oli raamat, mis näitas väga kenasti ära, kui erinevalt inimesed seksi(kusse) suhtuvad või mida seksikaks peavad. Igaühel, kes vähegi asjasse puutus, oli oma ainulaadne ettekujutus sellest, mis ühe seksiluuleantoloogia kaanel olema peaks. Noh – selge see, et tüdruk. Aga milline? Tuli väga palju põnevaid pakkumisi. Ja mina rühmasin päevad läbi erootiliste ja aktifotode arhiivides, kogudes ja arhiivides ning vorpisin erinevaid variante. Eks ilmselt on ka hullemaid töid…  Mulle tundus, et lähtudes antoloogias leiduvate poeetide laiast valikust võiks ka kujundus olla suht camp ja vaba. Seepärast mulle omale meeldis vaat et kõige rohkem suitsupääsukestega androgüünne trussik (vt allolevaid kavandeid), aga see ei läinud kohe mitte. Lõpuks jäigi võrdlemisi kindla-peale-klassikaline lahendus.

+

_Veristamine Rootsi moodi

http://garshnek.com/images/kepler.jpg

Skandinaavlased oskavad õõva teha. See on thriller, mis juba hakab nii karmilt, et kaant kujundades oli põhiküsimuseks, KAS vihjata sisus toimuvale ka kaanele pisut verd pritsides, ja KUI, siis mitmest liitrist piisab. Üldine konsensus jäi, et lugeja peaks valmis olema. Nii et olge valmis! Kavandeid sai sellele tehtud rohkem, kui harilikult, all veel mingi valik suundadest, kuhu mõte liikus.

+

_No time for breakfast!

http://garshnek.com/images/misc/breakfast.jpg

Novembris töötan nagu koer, ütleks ma, kui oleks inglane. Jõuludeks ju vaja raamatud letile saada! Loodetavasti varsti saaabub siiski rahulikum periood.

+

_Wolf Hall

Raamat minu arvates väga põnevast ajajärgust, Henry VIII võimu tippaegadest, kui ta kiskus tüli Rooma paavsti endaga ja ainult selleks, et Anne Boleyn korraks naiseks võtta ja siis temast kohe tüdida. Kujundamiseks sobiva meeleolu tekitamiseks vaatasin ära terve hooaja “Tudoreid”, mis muide oleks väga hea sari, kui ta nii kohutavalt ei veniks.

____________

See kindlus lõplikul laotusel ei ole muide Wulfhall, mis algselt oli ilmselt klassikaline puitraamistikuga valge hoone, vaid Hever Castle, Boleyni lapsepõlvekodu ja see sai sinna valitud peaasjalikult oma imposantsuse tõttu, raamatu tegevustikuga see otseselt ei seostu. Loodetavasti publikum andestab.

____________

Kaanel fookuses  olev ‘Tudorite roosi-pitsat’ sai lisatud üsna kujunduse lõppjärgus, tahtsin selle algul reaalselt  ise teha ja siis pildistada; ostsin isegi ühe pulga pitserivaha ära, aga kuna korraliku templi tegemine osutus liiga mitmekümne-euroseks jutuks, tuli odavam ikka pitser virtuaalselt valmistada. All veel mõned kavandid.

+

_Suhtlemine

Ei oskagi seda lõplikku laotust eriti pikalt kommenteerida. Sai teine selline ilus kollane. Tundub, et kõik osapooled jäid rahule. Clip art ftw!

All veel mõned kavandid.

+

_Must raamat

Selle raamatu puhul oli stardipakuks, et kaanel peaks soovitavalt olema Istanbul. Selgelt ja äratuntavalt. Sest see linn on seal raamatus väga tähtis tegelane, lisaks peakarakterile, kes oma venda kehastades otsib tegelikult iseennast. Muidugi ei saa Pamuk selleski raamatus mööda Türgi põhiküsimusest, kas jääda itta või minna läände. Nii et siis kavandeid tehes oli märksõnu, millest lähtuda, omajagu. Kaks venda, otsimine ja põlvnemine, tulek ja minek, ida ja lääs. Valituks sai üsna kindla-peale-variant – ka eestlane peaks aru saama, et tegu Istanbuliga.

___________________________________________________

___________________________________________________

Olime juba paaegu trükki minemas, kui tuli agendi vahendusel autori veto. Hr Pamuk ei leidnud, et fookus mošeedel oleks sobiv ja pidas mõistlikumaks, kui me leiaks mingi foto Istanbulist 70.-ndatel. Aga me ei leidnud midagi nii spetsiifilist! Nii et viimases hädas pöördusime tagasi esialgsete kavandite juurde ja loosi läks second best ehk foto võimsast puust Topkapi palee juures, mille olin ise kunagisel reisil Istanbuli üles võtnud. Sest noh, puu – see on hea universaalne sümbol, millele saab külge pookida mistahes põlvnemise ja mineviku-oleviku-tuleviku allteksti. Ja see sobib hästi eelmise Pamuki kontseptsiooniga. Pealegi on see üks pagana lahe puu! Mošeedega kujundust saan aga ehk kasutada ühe Pamuki teise romaani juures, mis samuti peagi ilmumas.

___________________________________________________

http://garshnek.com/images/topkap.jpg

___________________________________________________

Lõplik kaanelaotus on siis selline ja selle kiitis lugupeetud nobelist ka isiklikult heaks.

___________________________________________________

+