Marsons kirjutab väga hirmsatest asjadest.
Õdede vaheline rivaliteet on karm.
Päris selline äkilise minekuga naistekas.
Teiselt poolt lahte tuleb korralikke thrillereid.
Mõni amps on liiga suur…
Kas mäletate veel “Videviku” saagat?
Vahel näed midagi vilksti silmanurgast.
Mõni asi pole nii nagu paistab.
Verd pole kunagi liiga palju.
Tavaliselt keerab naine mehel kraanid kinni.
Mida ei mäleta, on olnud.
Täiesti normaalne soome noorte rannapidu.
Aga mitte see Tarkovski oma.
Noored poisid ja kirglised naised.
Just vastu kevadet hakkab juhtuma.
Mõni mees ei püsi kodus!
All-type lahendused on mõeldud kujundaja hingele.
Garshnek vahib arvutist päevläbi paljaid naisi.
Selle kaane jaoks tegime eksprompt-fotoshoodi.
Põhjamaade õõvakrimi nüüd Taani kastmes!
Ülevaateteos eesti maalikunstist läbi aegade.
Käisin ehituspoes ja ostsin nööri.
Kärvanud kasside ellumanamisest tuleks kindlasti hoiduda.
Ega saa salata, tegime vigurit.
Laadna alatooniga krimilugu Soome kontekstis.
Raamat juudi vanameeste vaevarikkast eneseotsimisest.
Eesti ilmselt põnevaima häälega meeslaulja elulugu.
Pikim projekt, millega olen tegelenud.
See olevat hõimuvellede, ungarlaste, “Kevade”.
Kaks venda, otsimine ja põlvnemine.
Energiapuhastuseks on kodune klistiir vältimatu.
Kui ebola ründab, mine Hiiumaale.
Süütute verest lirtsuv nordic noir.
GAZ-24 on NL autotööstusest minu lemmik.
Vaatasin ära poolteist hooaega “Tudoreid”.
Tegelikult on pealkiri vähe pikem:
Sellele kaanele trügisin koguni mina isiklikult.
Lapsepõlves oli Tšingis-khaan mu lemmik.
Üldiselt olen ma väga enesekriitiline