Marsons kirjutab väga hirmsatest asjadest.
Edu võti peitub tulemuslikus sotsialiseerumises.
Õdede vaheline rivaliteet on karm.
See pole mu parim raamatukujundus.
Päris selline äkilise minekuga naistekas.
Teiselt poolt lahte tuleb korralikke thrillereid.
Jep, muinasjutt tropist karjapoisi ja hundiga.
Mõni amps on liiga suur…
Kas mäletate veel “Videviku” saagat?
Käbi võib kännust kaugele kukkuda.
Vahel saab raamat kaks kujundust.
Vahel näed midagi vilksti silmanurgast.
Mõni asi pole nii nagu paistab.
Oli pime ja tormine öö…
Mäletan täpselt, kuidas kõne sain.
Midagi nii lastele kui täiskasvanutele.
Garshnek goes across the border.
Kui koliksin USAsse, siis Uus-Inglismaale.
Verd pole kunagi liiga palju.
Alkohol annab joojale kujuteldamatud võimed.
Fašism Euroopas tõstab taas pead.
Svobooda – pole enam tsaarbatjuškat.
Ettevaatust Kaarsillal kella 5 paiku hommikul.
Tavaliselt keerab naine mehel kraanid kinni.
Mida ei mäleta, on olnud.
Nagu Lara Croft, aga ilusam.
Vahel on, aga samas pole.
Väga pahad ja väga seksikad.
Kaanel seisab: üks õudne lugu.
Täiesti normaalne soome noorte rannapidu.
Noorte inimeste elu ja valu.
Pahatahtlikud taimed naasevad veel pahasemalt.
Kes kurat seal metsas ragistab…
Aga mitte see Tarkovski oma.
Seekord võtsin värvid sajaga välja.
Noored poisid ja kirglised naised.
Üks tüdruk kukub kõrgelt alla.
Just vastu kevadet hakkab juhtuma.
Mõni mees ei püsi kodus!
Pablo Picassol oli pagana palju naisi.
Kui üldse on olemas ühe-hingetõmbe-raamatud.
Hästi palju suuri ja kurje kõndivaid taimi.
Üks igati tubli kodumaine imeulmeromaan.
Iga mehe elus tuleb hetk…
A mis jõgi seal voolab?
Hea pretensioonitu pealkiri, kas pole?
All-type lahendused on mõeldud kujundaja hingele.
Garshnek vahib arvutist päevläbi paljaid naisi.
Mulle väga meeldib töötada isekirjastajatega.
Soome keeles, aga mis siis.